Direktiivid on osa ELi teisest õigusest. Seega võtavad ELi institutsioonid need vastu kooskõlas aluslepingutega. Kui direktiivid on ELi tasandil vastu võetud, võtavad ELi liikmesriigid need üle, nii et need muutuvad liikmesriikides seaduseks.
- Näiteks direktiivis 2003/88/EÜ (vt kokkuvõte) tööaja korralduse kohta on sätestatud kohustuslikud puhkeajad ja ELis lubatud iganädalase tööaja piirangud.
- Iga liikmesriik peab siiski ise välja töötama oma õigusaktid, et määrata kindlaks, kuidas neid eeskirju kohaldada.
Euroopa Ehitus- ja Puidutöötlejate Föderatsioon
Euroopa Toiduainete, Põllumajanduse ja Turismi Ametiühingute Föderatsioon, mis esindab ka kodutöötajaid.
Euroopa Globaliseerumisega Kohanemise Fond
Euroopa Liit
Euroopa Majanduspiirkond
Euroopa Parlament
Euroopa avaliku teenistuse liit
ELi kvaliteediraamistik muutuste ja ümberkorralduste ennetamiseks
Euroopa Ümberkorralduste Monitooring (Eurofound)
Euroopa Sotsiaalfond
Euroopa Transporditöötajate Föderatsioon
Ettevõtte üleandmine tähendab eraldiseisva majandusüksuse üleandmist teisele osapoolele, näiteks ettevõtte müük uuele omanikule. Töötajate huve sellisel üleminekul reguleerib nõukogu 14. veebruari 1977. aasta direktiiv 77/187 töötajate õiguste kaitsmist ettevõtjate, ettevõtete või ettevõtte osade üleminekul käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta (muudetud 29. juuni 1998. aasta direktiiviga 98/50 ; konsolideeritud 12. märtsi 2001. aasta direktiiviga 2001/23 ), mida kohaldatakse ettevõtja, ettevõtte või ettevõtte osa ülemineku suhtes. Ettevõtte ülemineku korral on töölepingute ja kollektiivlepingute töötingimused kaitstud, kuid tööhõive ise ei ole alati tagatud.
2007. aastal jõustusid uued määrused , mis käsitlevad eelkõige avaliku reisijateveo teenuseid raudteel ja maanteel ning millega tunnistatakse kehtetuks varasemad määrused. Eelkõige võimaldab see uus määrus liikmesriikidel tagada oma töötajate muude kui direktiiviga 2001/23 hõlmatud õiguste üleandmise tingimused. Seega võivad liikmesriigid vajaduse korral võtta arvesse õigusaktides, määrustes või siseriiklikes haldussätetes või kollektiivlepingutes või sotsiaalpartnerite vahel sõlmitud kokkulepetes kehtestatud sotsiaalseid norme. (Allikas: https://www.eurofound.europa.eu/observatories/eurwork/industrial-relations-dictionary/transfer-of-an-undertaking
Euroopa Ametiühingute Konföderatsioon
Euroopa Ametiühingute Föderatsioon
Euroopa Ametiühingute Instituut
Euroopa Ühendus
Euroopa Elu- ja Töötingimuste Parandamise Fond - kolmepoolne ELi agentuur, mis pakub teadmisi, et aidata kaasa parema sotsiaal-, tööhõive- ja tööalase poliitika väljatöötamisele.
Euroopa Liidu Kohus
Euroopa töönõukogu
Austria eramajanduse palgatöötajate ametiühing
Hans-Böckler-Stiftung
Teave ja konsultatsioon
Sõltumatute ja demokraatlike ametiühingute föderatsioon, mis esindab metalli-, keemia-, energeetika-, kaevandus-, tekstiili-, rõiva- ja jalatsitööstuse ning sellega seotud tööstusharude ja tegevusvaldkondade lihttöölisi ja lihttöölisi.
"Keskne juhtimine" - ühenduse tasandil tegutseva ettevõtja või ühenduse tasandil tegutseva kontserni puhul kontrolliva ettevõtja keskne juhtimine. (Euroopa tööndirektiiv 2009/38/EÜ)
Direktiivi 98/59/EÜ vastuvõtmise kaks peamist eesmärki olid ühtlustada liikmesriikide õigusakte, mis käsitlevad selliste koondamiste praktilist korda ja menetlusi, ning tagada töötajatele suurem kaitse kollektiivse koondamise korral.
Direktiivi kohaselt peab iga tööandja, kes kavandab kollektiivseid koondamisi, konsulteerima töötajate esindajatega, et jõuda kokkuleppele. Need konsultatsioonid peavad hõlmama vähemalt võimalusi ja vahendeid koondamiste vältimiseks või koondatud töötajate arvu vähendamiseks ja tagajärgede leevendamiseks, kasutades eelkõige kaasnevaid sotsiaalseid meetmeid, mille eesmärk on koondatud töötajate ümberpaigutamine või ümberõpe.
Direktiivi ei kohaldata kollektiivsete koondamiste suhtes, mis toimuvad tähtajaliste töölepingute või eriülesannete täitmiseks sõlmitud töölepingute alusel; töötajate suhtes, kes töötavad avalikes haldusasutustes või avalik-õiguslikes asutustes; ning merelaevade meeskondade suhtes.
Direktiivis on sätestatud, et liikmesriigid võivad sätestada, et töötajate esindajad võivad kasutada ekspertide abi vastavalt siseriiklikul tasandil kehtivatele meetmetele. Tööandja peab andma töötajate esindajatele kogu asjakohase teabe ja igal juhul esitama kirjalikult järgmise teabe: oma otsuse põhjused; ajavahemik, mille jooksul koondamised toimuvad; tavaliselt töötavate töötajate arv ja kategooria; koondatavate töötajate arv; kriteeriumid, mille alusel koondatavad töötajad valitakse; hüvitise arvutamise meetod. Kollektiivsete koondamiste menetlus koosneb kolmest etapist:
Tööandja teatab kavandatavatest kollektiivsetest koondamistest kirjalikult pädevale riigiasutusele. See teade peab sisaldama kogu asjakohast teavet kavandatavate koondamiste ja peetud konsultatsioonide kohta, välja arvatud hüvitise arvutamise meetod. Kui aga tegevuse lõpetamine tuleneb kohtuotsusest, on teatamine vajalik ainult asutuse selgesõnalisel nõudmisel.
Tööandja edastab teatise koopia töötajate esindajatele, kes võivad saata märkusi pädevale ametiasutusele.
Kollektiivsed koondamised jõustuvad kõige varem 30 päeva pärast teatamist; pädev ametiasutus kasutab seda aega lahenduste otsimiseks.
Liikmesriigid võivad kohaldada või kehtestada töötajatele soodsamaid sätteid.
Societas Sooperativa Europaea - Euroopa Ühistu on ühinguõiguslikult Euroopa ühistu tüüpi äriühing, mis asutati 2006. aastal ja on seotud Societas Europaea (SE).
Societas Europaea - Euroopa Liidu äriühinguõiguse kohaselt registreeritud aktsiaselts.
Eriline läbirääkimiskomisjon - artikli 5 lõike 2 kohaselt loodud organ, mis peab keskjuhatusega läbirääkimisi Euroopa töönõukogu loomise või töötajate teavitamise ja nendega konsulteerimise korra üle. (Euroopa töönõukogu direktiiv 2009/38/EÜ)
Ühenduse seisukohalt olulistest ühinemistest (äriühingud, mille ülemaailmne kogukäive on 5 miljardit eurot ja Euroopa Majanduspiirkonnas on igaühe käive üle 250 miljoni euro, välja arvatud juhul, kui iga asjaomane äriühing teenib rohkem kui 2/3 oma Euroopa käibest ühes riigis; sel juhul peab ühinemist uurima selle riigi konkurentsiasutus) tuleb teatada komisjonile, kes uurib, kas koondumine loob või tugevdab "turgu valitsevat seisundit" või mitte. See põhimõte kehtib ka "ühise turgu valitseva seisundi" ehk duopolide ja "kollektiivse turgu valitseva seisundi" ehk oligopolide puhul. Enamasti loetakse, et äriühing on turgu valitsevas seisundis, kui tema turuosa ületab 40%. Kuid ka ühinemised, mis "takistavad märkimisväärselt tõhusat konkurentsi" (see viitab ühinemisjuhtumitele, mille tulemuseks on 20-40%-line turuosa), võib keelata, kui pärast ühinemist ei jätku piisavalt konkurentsi, et pakkuda tarbijatele piisavat valikut. (Allikas: Nõukogu määrus EÜ/139/2004 kontrolli kehtestamise kohta ettevõtjate koondumiste üle).
Euroopa Teenindustöötajate Ametiühingute Liit
Vereinte Dienstleistungsgewerkschaft - Ühinenud Teenuste Ametiühing
Töönõukogu